Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Transkrypt

INSENERIBÜROO STRATUM
Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste
väljaselgitamine
TALLINN 2013
1
SISUKORD
SISUKORD ............................................................................................................................................ 2
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3
Olemasolev olukord ................................................................................................................................ 3
Tallinna lennujaam .............................................................................................................................. 3
Ülemiste raudteepeatus ...................................................................................................................... 5
Tallinna bussijaam ............................................................................................................................... 6
Balti jaam ............................................................................................................................................. 8
Reisisadam ........................................................................................................................................... 9
Ülemiste ühisterminal ........................................................................................................................... 10
Reisijamahtude prognoos...................................................................................................................... 13
Kasutajamahtu mõjutavad tegurid.................................................................................................... 14
Raudtee ............................................................................................................................................. 14
Lennujaam ......................................................................................................................................... 15
Bussijaam........................................................................................................................................... 15
Tallinna Reisisadam ........................................................................................................................... 17
Harjumaa liinid .................................................................................................................................. 17
Asumite liikumisühenduste ajad Ülemiste terminali, olemasoleva Bussijaama ja Balti Jaamaga ........ 17
Ülemiste terminali reisijate arvu prognoos ........................................................................................... 29
Prognoosi metoodika ........................................................................................................................ 29
Variant 0: Olemasolev olukord .......................................................................................................... 30
Variant nr 2: ....................................................................................................................................... 32
Ülemiste ühistransporditerminal seob kõik ühistranspordi liigid. .................................................... 32
Variant nr 3: ....................................................................................................................................... 35
Ülemiste ühistransporditerminal seob osad ühistranspordi liigid .................................................... 35
Ümberistumiste prognoos Ülemiste terminali kasutuselevõtul ........................................................... 38
2
Sissejuhatus
Käesolev uuring on rahastatud Rail Baltic kasvukoridori (RBGC) projekti summadest.
Töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada ühisterminali rajamise eelised Tallinnas Ülemiste
raudteejaama ja Peterburi tee vahelisele alale (edaspidi Ülemiste terminal), võrreldes erinevate
ühistranspordiliikide (lennujaama, maaliinide bussijaama, linna lähiliinide bussijaama, Edelaraudtee,
Elektriraudtee, Rail Baltic’u raudteejaama ja Tallinna reisisadama) omavahelise parema (kiirema,
selgema ja mugavama) ühendamise või liitmise variante ja kättesaadavust kasutajatele.
Sellel eesmärgil on analüüsitud ühisterminali kättesaadavust Tallinna erinevatest linna piirkondadest
ja ühendamise võimalusi ühistranspordi, autoliikluse, jalakäijate ja jalgrattaliikluse seisukohast.
Samuti on võrreldud sellest aspektist lähtuvalt ühisterminali asukohtadena Balti Jaama ja
planeeritavat Ülemiste ühisterminali.
Töös on prognoositud Ülemiste terminali kasutajamahtusid, arvestades alljärgnevat:
Reisijate ümberistumise prognoositud nõudlust erinevate transpordiliikide vahel (lennujaam,
maaliinide bussijaam, linna lähiliinide bussijaam, Edelaraudtee rongiliinid, Elektriraudtee rongiliinid,
arendatav Rail Baltic ja Tallinna reisisadam) praegu ja perspektiivis.
Töös on võrrelda kolme varianti:
a. Olemasolev olukord (sh peale Rail Balticu välja ehitamist);
b. Ülemiste ühisterminal seob kõik ühistranspordi liigid;
c. Ülemiste ühisterminal seob osad ühistranspordi liigid (nt maaliinide bussijaam jääb
olemasolevasse asukohta);
Olemasolev olukord
Võimalik Ülemiste ühisterminal seoks olulisi transpordiobjekte, nagu Tallinna Lennart Meri
rahvusvaheline lennujaam, Ülemiste raudteepeatus, kus täna peatuvad nii Elektriraudtee kui
Edelaraudtee ida-suunalised rongid ja kus perspektiivis hakkaks toimuma ka Rail Balticu reisiliiklus.
Tallinna olemasolev maaliinide bussijaam asub planeeritavast terminalist ca 2 km kaugusel. Oluliste
transpordi sõlmpunktidena jäävad aga mõnevõrra kaugemale Tallinna reisisadam (Vanasadam, ca
8km) ja Balti Jaam (ca 7km). Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud nimetatud objekte.
Tallinna lennujaam
Rahvusvaheline Lennart Meri Tallinna lennujaam on Eesti põhiline õhutranspordi sõlmpunktpeamine rahvusvaheline värav. Lennujaamast on loodud ühendus lähipiirkonna suuremate
lennujaamadega, kus on võimalus ümberistuda edasisele lennule, samuti pakutakse otselende
erinevatesse Euroopa keskustesse. 2012. aastal läbis Tallinna lennujaama umbes 2,2 miljonit reisijat,
kuid praegune lennujaam on võimeline teenindama rohkem inimesi. Lennuväljal on potentsiaali
välislendude arvu suurendamiseks ning sihtkohtade ringi laiendamiseks. Aastal 2011 oli Tallinna
lennujaama sihtkohtade arv 38, 2012 aastal tõusis see aga 45-le. 2013.aastal mõnevõrra sihtpunktide
3
arv vähenes, esimese kuue kuuga oli ka reisijaid vähem kui 2012.aasta samal perioodil, mis on
peamiselt tingitud probleemidest rahvusliku lennufirmaga Estonian Air.
Käesoleval hetkel opereerivad lennujaama reisiterminalis pidevalt järgmised vedajad: Aeroflot, Air
Baltic, Avies, Easyjet, Estonian Air, Finnair, FlyBe, LOT, Polish Airlines, Lufthansa, Norwegian, Ryanair,
UTAir. 11. juunil 2013 alustas Turkish Airlines lende liinil Tallinn – Istanbul. Lendudele, mis toimuvad
väljaspool Schengeni viisaruumi asuvatesse sihtpunktidesse on reisiterminalis eraldatud 4 reisijasilda
ning ootesaalid, kauplus ja toitlustusvõimalused.
Lisaks reisiterminalile asub lennujaamas neli kaubaterminali (Cargo 1, Cargo 2, Cargo 3 ja Cargo 4).
Kaubaterminalide laoruumide üldine pindala on ca 7000m² ja kontoriruumide pindala ca 4000m².
Kaubaterminalis Cargo 1 opereerivad erinevad firmad, Cargo 2 operaatoriks on TNT, Cargo 3
operaatoriks on DHL ja Cargo 4 - Essenta.
Tallinna lennujaama reisiterminal on kolmetasandiline, kus põhikorrusel toimuvad kõik väljalennud,
teisel korrusel on galerii Schengeni-välistest riikidest saabuvatele reisijatele ning 0-korrusel on
teenindusruumid ja autorendifirmade kontorid.
Kuigi Tallinna lennuvälja asukoht on kesklinna läheduses hea, pole tagatud seal siiski kõigi Eesti
elanike maksimaalselt head ligipääsu selle teenustele. Lennujaamast väljudes teenindavad
lennujaama ning Tallinna kesklinna vahelist marsruuti bussiliin nr 2 ja Lasnamäele suundub bussiliin
nr.65. Samuti peatuvad lennujaamas mõned Tallinnasse saabuvad kui ka Tallinnast väljuvad
kaugbussiliinid (Tallinn-Tartu Täistunniekspress). Lennujaama saabumiseks/ lahkumiseks on võimalik
kasutada ka takso, erasõiduki või privaatse transfeeri „Airport Transfer“ teenuseid.
2013.aastal TTÜ-s teostatud magistritöö (Sofija Rougijanin) uuris Tallinna lennujaama reisijate
transpordiliigi eelistusi. Esimeseks järelduseks on asjaolu, et nii lennujaama saabuvad, kui
lennujaamast lahkuvad reisijad kasutavad ühistranspordi teenust – busside nr 2 ja nr 65 näol, üsna
tagasihoidlikul määral. Summeerides vaatluse käigus saadud tulemusi järeldas magistrant, et
lennujaama lennanud reisijatest kasutab bussi 4% reisijatest, isiklikku autot – 53% ja taksot – 43%.
Lennujaama minnes sõidab bussiga 12% reisijatest, isikliku autoga – 49% ja taksodega – 39%.
4
Joonis 1. Tallinna lennujaama skeem (www.tallinn-airport.ee)
Ülemiste raudteepeatus
Rongiliiklus vähendab aegruumilisi vahemaid ning peaks olema Tallinna ja teiste suuremate linnade
vahelise liikluse eelistatuim liikumisviis. Ülemiste raudteepeatus on reisirongide peatuseks Tallinnas
Ülemiste liiklussõlme kõrval. Ülemiste peatus asub Balti jaamast 6,5 km kaugusel ning rong sõidab
Ülemistelt Balti jaama ca 10 minutit. Rongidele on peatumiseks kaks madalat perrooni. Ülemistel
peatuvad kõik idasuunalised reisirongid ning Tartu ja Aegviidu kiirrongid. Raudtee kesklinna
sõidusuunalt väljuvad inimesed Ülemiste teele, Tapa sõidusuunalt väljuvad inimesed Suur- Sõjamäe
tänavale, mille ääres asub ka Ülemiste Keskus.
5
Raudteepeatusest idas asetseb jalakäijate sild üle raudtee, sild on ühenduseks Suur- Sõjamäe tänava
ja Peterburi teega. Peterburi teel on võimalik ümberistumine Tallinna trammidele number 2 (KopliÜlemiste) ja 4 (Tondi - Ülemiste) ning Suur- Sõjamäe tänaval asuvas peatuses istuda bussidele
number 7 (Seli - Sõjamäe), 15 (Viru keskus - Sõjamäe) ning 65 (Lasnamäe - Lennujaam). Lähedal
asuvast bussipeatusest on võimalik ümber istuda ka erinevatele maakonnaliini teenindavatele
bussidele.
Tallinna bussijaam
Tallinna bussijaam on Tallinna peamiseks kaugbussiliinide peatuseks. Bussijaam asub kesklinna
linnaosas aadressil Lastekodu tänav 46 ning bussijaama piirkond hõlmab Lastekodu, Odra ja
Juhkentali tänavate vahelist ala. Jaama vastas (Juhkentali 48) asub parkla. Bussijaam on ühendatud
ka linna erinevate ühistranspordi liinidega. Trammipeatused asuvad bussijaama vahetus läheduses
Tartu maanteel. Linnaliini bussidega on võimalik edasi liigelda peatustest Tartu maanteelt, Juhkentali
tänavalt ning Odra tänavalt. 2013.aastal renoveeriti bussijaam üsna põhjalikult ja see pakub täna
reisijatele täna märgatavalt paremaid tingimusi nii piletite ostmiseks kui ka ootamiseks.
6
Tallinna renoveeritud bussijaam
Veebiehekülje www.peatus.ee päringu alusel võib öelda, et keskmiselt lahkub päevas Tallinna
bussijaamast (vt. Joonis 2. Asukoht: A) Narva suunal (B suund, mööda Peterburi teed) ~50
kaugliinibussi päevas, Tartu suunal ~70 kaugliinibussi päevas (C suund, mööda Tartu mnt) ja Pärnu
suunal ~80 kaugliinibussi (D suund, mööda Järvevana teed) päevas. Hinnanguliselt on bussijaama
saabuvate busside arv samas vahemikus. Kaardilt selgesti näha, et bussijaama saabudes või lahkudes
mööduvad kaugliinibussid planeeritava ühistransporditerminali alast. Lisaks liiguvad samadel
suundadel ka maakonna bussiliinid.
Joonis 2. Tallinna bussijaama saabuvate ja lahkuvate bussiliinide suunad
7
Joonis 3. Bussiliinid Ülemiste piirkonnas.
Balti jaam
Balti jaam on peamine raudteejaam Tallinnas, mis asub Põhja- Tallnna linnaosas Kelmiküla asumis
laiarööpmelise raudtee ääres. Algselt oli Balti jaam läbisõidujaam, tänapäeval on see aga tupikjaam.
Balti jaam on nii linnalähi- kui kaugrongide lõppjaam ning päevas väljub (aasta 2013 alguse seisuga)
Balti jaamast üle 100 reisirongi. Samas asuvad ka linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-,
trammi- ja trollipeatused.
Balti jaam on ühendatud erinevate linna ühistranspordiviisidega. Balti jaamas on võimalik
ümberistumine Tallinna trammidele nr 1 (Kopli- Kadriorg) ja nr 2 (Kopli- Ülemiste). Samuti väljuvad
Balti jaamast trolliliinid 4, 5 ja 7, mille sihtkohtadeks on vastavalt Keskuse (Mustamäe), Mustamäe ja
Väike- Õismäe (Haabersti). Balti jaamast väljuvad lisaks trammidele ja trollidele ka linnaliinibussid 21
(Balti jaam- Landi), 21B (Balti jaam- Kakumäe) ning 59 (Balti jaam- Paljassaare). Balti jaamast on
võimalik ümberistuda ka erinevatele Harjumaa avalikele ja kommertsbussidele.
8
Reisisadam
Tallinna Vanasadam on Eesti suurim reisisadam, mis on suurepärane sildumispaik nii
reisiparvlaevadele, kruiisilaevadele kui ka kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, St. Peter
Line’i, Eckerö Line’i ja Viking Line’i laevad Helsingisse, Stockholmi ning Peterburgi, lisaks paljud
kruiisilaevad. Reisijaid teenindatakse kolmes reisiterminalis: A- terminal, B- terminal ja D- terminal.
2012. aastal läbis sadamat ligi 9 miljonit reisijat, millest poole moodustasid kruiisituristid.
Vanasadam ümbrust teenindavad Tallinna linnaliinibussid nr 2 (Reisisadam A-terminal – lennujaam Mõigu) ja nr 20 (Reisisadam D-terminal – Pääsküla).
9
Tallinna vanasadam (www.pot.ee)
Ülemiste ühisterminal
Linnapiirkondades on ühistranspordi oluliseks osaks kujunenud eri transpordiliike siduvad terminalid,
mille kaudu on inimestel võimalik kiiresti ja mugavalt leida sobival väljumisajal meelepärane
ühissõiduk. Eriti olulised on sellised terminalid suurtes keskustes, millega on võimalik ühendada
erinevaid liikumisviise ning piirkondi. Ühistransporditerminali eesmärgiks oleks täiendada Tallinna
ühistranspordi süsteemi ning vähendada Tallinna kesklinna läbivat liiklust nii sõiduautode kui ka
busside arvelt. Transpordiliigi valikul on üheks väga oluliseks kriteeriumiks selle ühenduskiirus, ehk
täpsemalt reisiks kuluv aeg reisi lähtepunktist sihtpunktini (nn uksest ukseni, sealhulgas ka
ümberistumistele kuluv aeg), lisaks sellele ka reisi maksumus ja kvaliteet. Enamasti, eriti
linnatingimustes, aga ei ole võimalik muuta ühenduskiirust ühistranspordiga oluliselt kiiremaks kui
sõit sõiduautoga, seetõttu oleks oluline, et reisile kuluva aja erinevus ei oleks liiga suur.
Inimestel, kellel soov kasutada „Pargi ja reisi“ võimalust, oleks ilmselt teatav kasutuseelis Ülemiste
terminalil, vähemasti olemasolevast olukorrast johtuvalt, sest Balti jaama asukoha tõttu kesklinnas
on seal parkimisvõimalused piiratud ja kulukad, samas sõit näiteks Balti Jaama nõuab juba iseenesest
kesklinnas liiklemist, ega aita seega vähendada kesklinna liikluskoormust. „Pargi ja reisi“ käivitamine
Ülemistel aga vähendaks mingil määral kesklinna läbivat liiklust. Tõsi küll, tõenäoliselt jääb see
kesklinna liikluse vähenemine üsna marginaalseks suruseks, kuna võrreldes liikluse kogumahuga on
terminali kasutajate hulk siiski üsna väike. Maaliinide bussijaama ümberviimisel Ülemiste terminali
vähendaks omakorda liikluskoormust Tartu mnt, Juhkentali tn, Lastekodu tn ja Odra tn piirkonnas
maaliinide busside arvelt. Saabuvaid ja lahkuvaid reisijaid transportivad erasõidukid muudaksid
samuti liikluskoormust bussijaama ümbruses.
10
Rajades Tartu (Tartu mnt), Narva (Peterburi tee) ja Pärnu (Järvevana tee) liiklussuundade
kokkupuutepiirkonda Ülemistel intermodaalse ühistransporditerminali, tekiks soodne võimalus
ühendada Eesti rahvusvaheline kui kohalik lennuliiklus; rahvusvaheline, regionaalne ja kohalik
raudteeliiklus; rahvusvaheline, regionaalne ja kohalik bussiliiklus ning kohaliku Tallinna
ühistranspordi elemendid. Võimalik on parandada ka transpordilahenduste planeerimist ühendustel
Tallinna sadama reisiterminaliga Vanasadamas, selleks saab ühendada Vanasadama kohaliku
ühistranspordi abil ka tulevase Ülemiste terminaliga.
Tähtsaks faktoriks ühistranspordi terminali projekteerimisel on selle asukoht. Eelmainitud Ülemiste
terminali jaoks kavandatav ala asub Tallinna linna suurima tee-ehitusobjekti – Ülemiste liiklussõlmevahetus läheduses, mida läbib tipptunni ajal üle 5 000 sõiduki. See ala on kolme Eesti põhisõidusuuna
sõlmpunktiks, asudes vaid mõne minuti sõidu kaugusel Tallinna kesklinnast.
Terminali kasutatavuse määrab ka see, kuidas ja kui hästi on terminal ühendatud transpordisüsteemi
ja kui edukalt toimib erinevate transpordiliikide koostöö, võimalus kasutada reisi teostamiseks mitut
transpordiliiki ja teostada seejuures ka soodsad ja mugavad ümberistumised ühelt liigilt teisele.
Terminalil efektiivsus kahaneb ja muutub mõttetuks, kui selle teenindamine eri transpordiliikidega on
keeruline või võimatu. Seega oleks Ülemiste terminali eeltoodud planeeritavale alale loomine linna
üheks oluliseks infrastruktuuriliseks arenduseks lähitulevikus, ühendades nii kohalikku, siseriiklikku
kui rahvusvahelist liiklust. Ülemiste terminal annaks võimaluse erinevate transpordiviiside senise
toimimise ümberkorraldamiseks. Kuid, kindlasti ei ole antud ühistransporditerminal sobivaks
sõlmpunktiks kõikidele inimestele, seda kasutaks vaid teatud osa inimestest.
Ühistranspordisüsteemi integreerimine on kasulik mõlemale osapoolele – nii korraldajale kui
kasutajale. Ühistranspordi korraldajale pakub see võimalust kujundada liinivõrku optimaalsemalt ning
hoida kokku kulusid. Kasutaja seisukohast on tegemist mugavuse tõusu ja aja kokkuhoiuga– suurem
valik kergemini sooritatavaid ja vähem aeganõudvaid ümberistumisvõimalusi.
Ühistransporditerminalide juures on väga oluline terminali ning sealt edasi sihtkohta liikumise
mugavus ja kiirus, terminali tegevuse korraldus, ootevõimalused, ühelt sõidukilt teisele liikumise
mugavus ja kiirus, info kätte- ja arusaadavus. Kogu terminali planeerimine nõuab arvestamist
erinevate aspektidega:
·
·
·
·
·
erinevate transpordiliinide sõidugraafikute kooskõlastamine;
inimeste liikumise korraldamine ühelt sõidukilt teisele;
ootealade/ peatuste paigutus ja lahendus;
inimeste liikumise mugavuse silmaspidamine (näiteks liikumine erinevate korruste vahel ja
sõiduteede ületus), k.a. erivajadustega liiklejate jaoks;
informatsioonisüsteemi selgus, sh infotahvlite paigutus ja –süsteemid.
Planeeritav Ülemiste ühisterminal ei paikneks otseselt Ülemiste liiklussõlme kõrval, seega peaksid
maaliinide bussid tegema terminali jõudmiseks, võrreldes praeguse marsruudiga, väikese
kõrvalepõike. Kui maaliinide bussijaam liidetakse Ülemiste terminaliga, siis ei kujutaks see endast
suurt probleemi, kuna lõpp-peatuseks oleks ühisterminal. Juhul kui Ülemiste terminaliga maaliinide
bussijaama ei liideta ning busside lõpp-peatuseks jääks Tallinna bussijaam, võiksid bussid siiski läbida
11
terminali, tehes marsruudil vajaliku põike. Peatuse tegemine terminalist eemal ei osutuks reisijatele
atraktiivseks, kui ei ole võimaldatud väga lihtsat ja mugavat viisi peatusest terminali jõudmiseks.
Peatudes terminalist eemal - (eriti puudutab see Pärnu ja Tartu suundade bussiliiklust) - kaotaks
terminal bussireisijate kohalt oma olulise eelise –kiire ja mugava transpordiviiside ühendamise.
Järgnevas tabelis on toodud hinnangulised minimaalsed väärtused ajakulule, mida Ülemiste terminali
läbivad bussid kulutavad läbisõiduks terminalist. Sellise ajakulu arvutamisel on hinnatud foorristmike
läbimisel tekkivat keskmist ooteaega, sõiduaega terminalini ja terminalist ning peatumiseks kuluvat
aega (hinnanguliselt ca 2 minutit).
Lisadistants, m
Täiendav ajakulu kokku, min
Narva suunalt
Tartu suunalt
Pärnu suunalt
850
1500
1500
5
7
7
Kuna ühisterminali eeldatav asukoht on mõnevõrra eemal Tallinna lennujaamast, on vajalik leida
võimalus lennujaama mugavaks ühendamiseks terminaliga. Lennujaama ning ühistransporditerminali
struktuuriliste vajaduste tõttu ei ole võimalik ega otstarbekas rajada ühistransporditerminali
lennujaama vahetusse lähedusse. Seega on üheks lahenduseks terminali ja lennujaama vahelise
liikumise hõlbustamiseks leida mimgi muu ühendus, näiteks trammiliini pikendamine Tallinna
lennujaamani. Tallinna trammiliini nr 4 pikendamine võiks olla üheks sammuks Tallinna lennujaama
ühenduse parandamiseks kesklinnaga. Sellise trammiliini marsruut mööduks aga planeeritavast
Tallinna Ülemiste ühistransporditerminalist ning võimaldaks lennujaamast mugavalt ning kiiresti
pääseda ka terminali, kust oleks võimalik edasi liikuda juba bussi või rongiga.
Täna kasutab saabuvatest ja lahkuvatest lennujaama reisijatest vaid üsna väike osa ühistranspordi
võimalusi. Otsene ühendus Ülemiste terminaliga oleks aluseks lennureisijate ühistranspordi
12
kasutamise suurenemiseks. Lennureisijatele, kes alatihti kannavad reisides kohvrit, tuleb leida
võimalus mugavaks saabumiseks/lahkumiseks arvestades reisijate vajadusi. Saabuvate ja lahkuvate
lendude põhjal ajastatud ühendus võiks olla aluseks lennureisijate ühistranspordi kasuks
otsustamisel.
Luues erinevaid veoviise ühendav reisijate ühistransporditerminal Ülemistele, tuleks kindlasti
muutusi teha linnaliinibusside marsruutides. Terminal looks võimaluse ühendada Tallinna asumeid ja
linnaosi ning ilmtingimata mitte läbida seejuures kesklinna.
Reisijamahtude prognoos
Kuna planeeritaval, erinevaid ühistranspordiviise koondaval, transporditerminalil reaalset analoogi ei
leidu, tuleb Ülemiste ühistransporditerminali kasutajamahu määramisel aluseks võtta viimaste
aastate bussi-, lennu-, laeva- ja rongireisijate arvu. Aegridade meetodit kasutades leitakse prognoos
tulevikuks, kasutades mineviku andmeid. Meetodid eeldavad, et aja jooksul esineb teatud
seaduspärasus või seaduspärasuste kombinatsioon, mida on võimalik määrata ning kasutada seda
tuleviku prognoosimiseks.
Bussi-, lennu-, laeva- ja rongireisjate tulevikuprognoosi tegemisel on kasutatud statistilist
prognoosimeetodit, milleks on trendiga eksponentsilumine. Aegridade silumise ehk tasandamise
eesmärgiks on mitmesuguste perioodiliste ja juhuslike muutuste kõrvaldamine ning
arengutendentside väljaselgitamine. See võimaldab saada rohkem informatsiooni aegrea poolt
kirjeldatud suuruse muutumise kohta, selgitada välja trende ning teha prognoose.
Käesolevas uuringus koostatakse prognoos kolmes erinevas stsenaariumis: pessimistlik, keskmine ja
optimistlik. Prognoosi koostamisel on oluline arvestada erinevate stsenaariumitega, sest toimivat
ühistransporditerminali, mille andmete alusel oleks võimalik tuleviku kasutajamahtusid prognoosida
ei eksisteeri. Pessimistlik stsenaarium on loodud, et prognoosida reisijatekäivet juhul, kui erinevates
transpordi arengukavades püstitatud ühistranspordi kasutamise protsendi osakaalu tõstmise
eesmärke ei suudeta täita. Inimesed ei lähe kaasa ettepanekuga kasutada märkimisväärselt rohkem
ühistransporditeenuseid või ei suudeta tagada võimalusi ühistransporti suuremaks kasutuseks.
Käesoleva uuringus peetakse tuleviku tõenäoliseimaks tulemuseks keskmise prognoosi tulemusi.
Üldiselt on ühistranspordi kasutuse prognoosimisel eeldatud, et kasutajad oma käitumisharjumusi
transpordikasutusel ei muuda ning minevikust pärinevate algandmete põhjal on ennustatud
samasuguse trendiga käitumist.
Nagu eelpool mainitud on prognoosimine vajalik erinevate stsenaariumite korral, et oleks võimalus
erinevate käitumisharjumiste puhul analüüsida võimalikke tulemusi. Optimistliku prognoosi
tegemisel on eelduseks, et arengukavades püstitatud ühistranspordi atraktiivsuse tõstmise
eesmärgid täidetakse ning inimesed hakkaksid kasutama rohkem ühistransporti. Seega on
optimistlikus prognoosis eeldatud, et ühistranspordi kasutamise trend on tugevalt positiivne.
13
Kasutajamahtu mõjutavad tegurid
Käesolevas uuringus on analüüsitud ainuüksi terminali transpordi sektori poolt genereeritud
liiklusmahtusid ja ei sisalda eneses teistel põhjustel (näiteks kaubandus, teenindus, muud põhjused)
terminali külastavate inimeste hulka.
Raudtee
Eesti raudteedel sõitjate arv sisaldab endas tänase Elektriraudtee, Edelaraudee kui ettevõtte GoRail
sõitjate mahtusid. Raudteel sõitjate arv prognoositakse aastate 2000-2012 andmetel, mis pärinevad
erinevate aastate Eesti Raudtee aastaaruannetest ja Statistikaameti koduleheküljelt. Nende andmete
põhjal prognoositakse tõenäolist reisijate arvu aastateks 2015- 2025 kolmel tasemel: pessimistlik,
optimistlik ning keskmine. Raudteedel reisijate arvu algandmetes kajastuvad kõik sõidud Eesti
raudteedel.
Eesti riigisisese reisirongiliikluse ümberkorraldamiseks ning suuremate liikumiskiiruste ohutuks
tagamiseks on tehtud erinevaid investeeringuid. Välja on vahetatud vanad elektrirongid ning lähiajal
uuendatakse ka diiselrongideparki ning see mõjutab siseriikliku reisirongiliikluse intensiivsust. Seoses
uute suundadega reisirongiliikluse korraldamises ja uute rongide liinile tulekuga on ka välja
kuulutatud reisikordade arvu suurenemine erinevatel liinidel.
Seoses uute reisirongide soetamisega lubatakse alates järgnevast – 2014. aastast Tallinnast rongide
väljumiste arvu suurendada nii Tartu, Narva, Viljandi kui Pärnu suunal kui ka elektrirongiliinidel. Uute
rongide opereerimine antakse Elektriraudtee AS-le. Uued rongid võimaldavad kiiremat ja mugavamat
ühendust ning rongifirma prognoosib reisijate arvu kasvu. Bussireisijate arvu see oluliselt mõjutama
ei hakka, pigem eeldatakse, et lisanduvad reisijad pärinevad sõiduautode kasutajate arvelt. Ida- ja
kagusuuna (Tartu ja Narva) reisirongiliikluse kasv mõjutaks ka otseselt Ülemiste terminali kasutajate
arvu.
Käesolevas töös on arvestatud, et Ülemiste terminali raudteepeatus on olemasolevale
raudteesüsteemile siiski vaid vahepeatuseks, st et Balti Jaam säilitab oma tegevuse ka tulevikus. Küll
on Ülemiste terminal tallinna sõlmjaamaks võimalikule Rail Balticu liinile.
Rail Baltic
Rail Balticu projekti eesmärgiks on tagada turvaline, kiire ja kõrgkvaliteetne ühendus Balti riikide ja
Lääne- Euroopa vahel. Projekti arendamine on kõikide Balti riikide transpordivõrgustiku parandamise
seisukohalt oluline ning selle elluviimine soodustab majanduslikku arengut.
Käesolevas uuringus on arvestatud, et Rail Balticu kiirrongiliin hakkaks mõjutama antud terminali
sõitjatekäivet mitte ennem 2025. aastat. Sõitjate prognoos pärineb Rail Balticu tasuvusuuringu
lõpparuandest (AECOM) ning sõitjateveo nõudluse prognoosimiseks uuel liinil on prognoositud
muutusi raudteenõudluses pärast teenuse osutamises muudatuste tegemist. Arvutustes on Rail
Balticu puhul kasutatud lisanduvate sõitjate arvu.
14
Lennujaam
Lennujaama sõitjate arvu prognoosi koostamiseks on kasutatud Tallinna Lennujaama kodulehelt
pärinevaid andmeid. Sõitjate arv koosneb nii lahkuvate kui saabuvate reisijate andmetest.
Bussijaam
Planeeritava terminali üheks variantiks oleks liita sinna ka linnadevaheliste liinide bussijaam.
Terminali kasutajate arvu prognoosimiseks kasutatakse Tallinna bussijaama läbinud sõitjate arv
aastatel 2000-2010. Bussireisijate arvu andmetes on arvestatud nii lahkuvate kui saabuvate reisijate
mahtu.
Kaugliinibusside lõppjaama võimalikul asukohal olemasoleva Balti jaama piirkonnas on järgmised
eelised ja puudused:
Eelised
Puudused
Parem ühendus sadamaga ja Harjumaa
liinidega* (eeldusel, et HL jäävad Balti
Jaama)
Halvem ühendus Lennujaama ja Rail Baltic’uga
(?) eeldusel et RB jaam on Ülemistel
Soodne ümberistumine rongidele,
ühendus ka läänesuunaga
Parkimine keerulisem
Puudub ümberistumisvajadus paljude
reisijate jaoks (mitte-Tallinn)
Kaugliinid dubleerivad linnaliine
Veidi pikem sõiduaeg linnas, eriti tippajal,
mittevajalik lisakoormus
15
Tallinna asumid ja ühendusaja eelistus Balti jaama ja Ülemiste võrdluses.
Hinnangulised ühendusajad Balti jaamast, olemasolevast bussijaamast (Lastekodu t.) ja Ülemiste
terminalist (minutit- mitte tippajal) Tallinna idapiirile (Väo-Peterburi tee), lõunapiirile (Mäo) ja
läänepiirile (Laagri/Vana-Pääsküla).
Kust
Kuhu:
Väo (Peterburi tee)
Mõigu
Laagri
Balti jaam
21
16
27
Bussijaam
13 (Laagna)
16 (Peterburi tee)
8
22
14
5
21
Ülemiste terminal
Seega busside sõiduaeg (võrreldes Bussijaamaga):
-
Balti jaamast pikeneks 5...10 minutit
Ülemistelt väheneks 0...3 minutit .
16
Tallinna Reisisadam
Sadama reisijatearvu prognoosi koostamiseks on kasutatud Tallinna sadama ja Statistikaameti
veebilehelt pärinevaid andmeid. Sõitjate arv koosneb nii lahkuvate kui saabuvate reisijate andmetest.
Harjumaa liinid
Harju liinide reisijate prognoosi koostamiseks on kasutatud Harjumaa ÜTK käest kogutud andmeid
avalike ja kommertsliinide sisenemiste kohta.
Asumite liikumisühenduste ajad Ülemiste terminali, olemasoleva
Bussijaama ja Balti Jaamaga
Nagu juba mainitud eelolevas peatükis on reisijate liikumisviisi valiku üheks peamiseks argumendiks,
lisaks reisi maksumusele ja mugavusele, liikumisele kuluv aeg, mida tuleks arvestada kui terviklikku
ajakulu nö „uksest ukseni“ ja mis seega sisaldab ka liikumisele kuluvat aega peatusse ja peatusest,
sõiduaega, ümberistumisele kuluvat aega, ooteaegu jms. Prognoosi teostamisel on seega äärmiselt
oluline arvestada, et reisijad võivad oma liikumisviisi eelistusi muuta, kui uus liin või terminali
asukoht on neile soodsamad. Kuna olemasolevast andmestikust lähtudes on äärmiselt
ebausaldusväärne prognoosida sõidu maksumust ja ka mugavust iseloomustavaid näitajaid, siis on
käesolevas töös lähtutud terviklikust ajakulust, mida ka sageli peetakse muude tingimuste võrdsuse
korral (st eeldame, et sõidu maksumus ja kvaliteet ei erine Tallinna linna ja selle lähialadele reisijate
jaoks olulisel määral) ka kõige olulisemaks kriteeriumiks.
On arusaadav, et võimaliku Ülemiste terminali rajamine muudab teatud määral ka olemasolevat
transpordiliigi valikut ja jaotust. Kuigi ka tänases olukorras on Ülemiste raudteejaama ja
lähedalasuvaid bussipeatusi võimalik reisimiseks kasutada, siis terminali olemasolu või puudumine
mõjutavad siiski ka reisijate arvu jagunemist. Siiski on ilmne, et vaatamata terminalis pakutava
teenuse kvaliteedile ei hakka seda kasutama nende asumite elanikud, kelle reisi lõpp-punkt asub
näiteks Balti jaamale lähemal.
Käesolevas töös on määratud Tallinna linna ja lähialade asumitest/asumitesse liikumisele kuluv aeg
kasutades ühistransporti, sõiduautot või liikudes jalgsi. Viimasel juhul on arvestatud, et liikumismaa
pikkus terminalini ei ületaks 2 km, vastasel juhul on tõenäosus jalgsiliikumise teostamiseks uba üsna
väike. Sama piir jalgrattaliikluse jaoks on 5 km. Asumite lähte- või sihtpunktina on kasutatud asumi
tinglikku keskpunkti, mistõttu teatava osa elanike jaoks võib liikumisele kuluv aeg olla ka mõnevõrra
pikem või lühem, kuid see iseloomustab asumit keskmisena piisava täpsusega. Autoliikluse puhul on
kasutatud keskmisi sõidukiirusi linna tänavavõrgul, mis pärinevad Tallinna liiklusmudelist,
ühistranspordiga liikumiste puhul aga on kasutatud Tallinna reisiplaneerijat, mille abil on määratud
kõikide asumite ja terminalide vahelised ühendusajad. Arusaadavalt kajastavad viimased vaid
praegust olukorda, liinivõrgu ümberkorralduste puhul võivad (ja ilmselt peakski) need teatud määral
17
muutuda, mis võib mõnede asumite elanike jaoks muuta ka terminalide variantide prioriteete, kuid
ilmselt mitte eriti suurel määral.
Kuna liikumisele kuluv aeg sõltub ka kellaajast päeva lõikes, siis on käesolevas töös arvutused
teostatud kahe variandi jaoks.
1. Sõiduaeg ühistranspordiga, eesmärgiga jõuda terminali kella 8:30-ks.
2. Sõiduaeg ühistranspordiga, kui inimene jõuab terminali kell 18:00 ja liigub edasi koju.
Sõiduaeg ühistranspordiga (hh:min) erinevatest asumitest/asumitesse
Saabumisaeg terminali 8:30
AutobussiÜlemiste
Balti jaam
jaam
Asum
Astangu
Haabersti
Kakumäe
Mustjõe
Mäeküla
Pikaliiva
Rocca al Mare
Tiskre
Veskimetsa
Vismeistri
Õismäe
Väike- Õismäe
Juhkentali
Kadriorg
Kassisaba
Keldrimäe
Vanalinn
Kitseküla
Kompassi
Luite
Maakri
Mõigu
Raua
Sadama
Sibulaküla
Südalinn
Tatari
Torupilli
Tõnismäe
Uus Maailm
Veerenni
Ülemistejärve
Järve
Lilleküla
Tondi
Katleri
Kurepõllu
Kuristiku
0:58
0:50
1:10
0:48
0:58
0:58
1:12
1:05
0:47
1:09
1:00
0:47
0:23
0:38
0:34
0:18
0:38
0:37
0:24
0:25
0:18
0:27
0:36
0:40
0:24
0:19
0:25
0:22
0:28
0:36
0:27
0:20
0:31
0:34
0:41
0:28
0:31
0:34
0:49
0:25
0:39
0:23
0:50
0:34
0:50
0:41
0:33
0:38
0:37
0:33
0:27
0:23
0:16
0:21
0:05
0:23
0:17
0:39
0:17
0:35
0:20
0:22
0:28
0:18
0:20
0:24
0:17
0:24
0:25
0:49
0:42
0:20
0:18
0:40
0:35
0:44
0:49
0:34
0:51
0:32
1:00
0:35
0:50
0:42
0:37
0:51
0:38
0:36
0:05
0:36
0:23
0:11
0:31
0:30
0:17
0:29
0:17
0:19
0:29
0:33
0:14
0:13
0:15
0:19
0:19
0:25
0:20
0:38
0:43
0:29
0:28
0:43
0:34
0:50
18
Lahkumisaeg terminalist kell 18:00
AutobussiÜlemiste
Balti jaam
jaam
0:50
0:43
1:13
0:48
1:10
0:57
1:06
1:01
0:38
1:14
0:59
0:39
0:17
0:40
0:37
0:21
0:32
0:36
0:23
0:21
0:20
0:24
0:36
0:41
0:23
0:21
0:31
0:21
0:30
0:37
0:33
0:17
0:32
0:40
0:35
0:30
0:29
0:35
0:52
0:24
0:40
0:21
0:44
0:36
0:33
0:41
0:33
0:41
0:37
0:34
0:25
0:23
0:15
0:19
0:05
0:25
0:14
0:37
0:18
0:30
0:20
0:25
0:27
0:17
0:27
0:22
0:23
0:17
0:32
0:33
0:32
0:15
0:21
0:33
0:35
0:51
0:56
0:39
1:12
0:37
1:05
0:39
0:54
0:43
0:45
1:13
0:41
0:47
0:05
0:34
0:26
0:10
0:25
0:29
0:15
0:27
0:12
0:22
0:31
0:25
0:18
0:13
0:18
0:16
0:23
0:30
0:22
0:23
0:38
0:29
0:35
0:38
0:23
0:45
Laagna
Loopealse
Mustakivi
Pae
Paevälja
Priisle
Seli
Sikupilli
Sõjamäe
Tondiraba
Uuslinn
Väo
Ülemiste
Kadaka
Mustamäe
Siili
Sääse
Laagri
Pääsküla
Kivimäe
Vana- Mustamäe
Hiiu
Nõmme
Rahumäe
Liiva
Männiku
Raudalu
Iru
Kose
Kloostrimetsa
Lepiku
Laiaküla
Maarjamäe
Merivälja
Mähe
Pirita
Kalamaja
Karjamaa
Kelmiküla
Kopli
Merimetsa
Paljassaare
Pelgulinna
Pelguranna
Sitsi
0:24
0:36
0:29
0:22
0:33
0:39
0:30
0:18
0:22
0:25
0:31
0:24
0:13
0:47
0:36
0:33
0:37
1:34
1:00
1:04
0:56
1:00
0:49
0:47
0:44
0:46
1:00
1:04
0:44
0:54
1:08
0:57
0:52
1:00
0:57
0:50
0:39
0:40
0:34
0:42
0:45
1:06
0:40
0:48
0:41
0:34
0:37
0:39
0:38
0:33
0:43
0:40
0:24
0:55
0:39
0:34
0:35
0:28
0:42
0:32
0:23
0:29
0:34
0:32
0:27
0:46
0:27
0:26
0:23
0:38
0:42
0:31
1:04
0:46
0:54
0:56
0:56
0:44
0:49
0:45
0:38
0:22
0:16
0:11
0:19
0:21
0:26
0:22
0:22
0:17
0:35
0:41
0:39
0:29
0:37
0:50
0:34
0:12
0:34
0:37
0:18
0:27
0:16
0:48
0:42
0:29
0:39
1:36
1:02
0:56
0:56
0:57
0:49
0:46
0:42
0:45
1:02
1:05
0:53
0:54
1:09
0:57
0:45
1:01
0:58
0:51
0:32
0:33
0:29
0:35
0:30
0:47
0:35
0:44
0:34
19
0:24
0:40
0:23
0:21
0:40
0:39
0:29
0:18
0:23
0:25
0:23
0:21
0:15
0:38
0:35
0:28
0:30
1:02
1:10
1:01
0:57
1:04
0:51
0:47
0:44
0:44
0:54
0:45
0:41
0:51
1:11
0:49
0:48
1:06
1:01
0:51
0:41
0:39
0:35
0:42
0:47
1:01
0:52
0:48
0:41
0:36
0:40
0:35
0:34
0:38
0:45
0:41
0:25
0:53
0:42
0:33
0:39
0:31
0:41
0:29
0:21
0:34
0:34
0:32
0:28
0:49
0:28
0:26
0:23
0:30
0:36
0:50
0:43
0:51
0:42
1:08
0:45
0:46
0:51
0:58
0:40
0:19
0:16
0:08
0:19
0:20
0:41
0:19
0:23
0:18
0:32
0:37
0:33
0:24
0:35
0:44
0:38
0:12
0:32
0:30
0:18
0:20
0:18
0:46
0:42
0:36
0:38
0:46
1:02
0:48
0:59
1:01
0:49
0:45
0:32
0:38
0:52
0:42
0:50
0:50
1:10
0:49
0:44
0:54
1:01
0:42
0:32
0:32
0:30
0:35
0:35
1:00
0:37
0:42
0:34
Sõiduaeg jalgsi, jalgratta ja sõiduatoga (hh:min) erinevatest asumitest/asumitesse
Ülemiste
Balti jaam
Autobussijaam
Asum
Astangu
Haabersti
Kakumäe
Mustjõe
Mäeküla
Pikaliiva
Rocca al Mare
Tiskre
Veskimetsa
Vismeistri
Õismäe
Väike- Õismäe
Juhkentali
Kadriorg
Kassisaba
Keldrimäe
Vanalinn
Kitseküla
Kompassi
Luite
Maakri
Mõigu
Raua
Sadama
Sibulaküla
Südalinn
Tatari
Torupilli
Tõnismäe
Uus Maailm
Veerenni
Ülemistejärve
Järve
Lilleküla
Tondi
Katleri
Kurepõllu
Kuristiku
Laagna
Loopealse
Jalgsi
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
0:23
0:25
x
0:27
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
0:21
x
x
x
0:25
x
x
x
x
x
x
x
x
Rattaga
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
0:09
0:14
0:25
0:11
0:22
0:27
0:15
0:20
0:14
0:18
0:14
0:17
0:16
0:17
0:17
0:11
0:20
0:23
0:17
0:10
x
x
x
0:29
0:14
x
0:20
0:27
Autoga
0:21
0:16
0:27
0:15
0:28
0:19
0:22
0:25
0:16
0:24
0:19
0:22
0:04
0:06
0:09
0:04
0:12
0:10
0:06
0:06
0:06
0:06
0:06
0:07
0:06
0:07
0:06
0:04
0:07
0:09
0:07
0:06
0:12
0:10
0:13
0:13
0:07
0:13
0:09
0:10
Jalgsi
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
0:16
x
0:09
x
0:24
x
0:26
x
x
0:26
0:23
0:19
0:22
x
0:21
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
20
Rattaga
x
x
x
0:25
x
x
x
x
x
x
x
x
0:17
0:19
0:08
0:17
0:03
0:20
0:12
0:23
0:12
x
0:14
0:11
0:11
0:09
0:10
0:17
0:09
0:14
0:15
0:23
x
0:17
0:27
x
x
x
x
x
Autoga
0:18
0:12
0:22
0:09
0:24
0:15
0:18
0:21
0:15
0:19
0:15
0:18
0:07
0:09
0:03
0:07
0:03
0:07
0:04
0:09
0:06
0:13
0:06
0:04
0:06
0:04
0:04
0:07
0:03
0:06
0:06
0:12
0:13
0:06
0:10
0:16
0:12
0:18
0:15
0:13
Jalgsi
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
0:04
0:17
x
0:07
x
x
0:20
x
0:17
x
0:19
0:28
0:15
0:21
0:20
0:08
0:26
x
0:22
0:27
x
x
x
x
x
x
x
x
Rattaga
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
0:02
0:09
0:17
0:03
0:16
0:19
0:10
0:13
0:09
0:21
0:09
0:12
0:08
0:09
0:09
0:07
0:12
0:15
0:09
0:06
x
0:23
0:26
x
0:19
x
0:26
0:28
Autoga
0:21
0:13
0:24
0:12
0:25
0:16
0:19
0:22
0:16
0:21
0:16
0:19
0:01
0:04
0:06
0:01
0:09
0:07
0:04
0:06
0:04
0:06
0:04
0:04
0:04
0:06
0:04
0:03
0:04
0:06
0:04
0:06
0:13
0:07
0:10
0:12
0:09
0:12
0:09
0:10
Mustakivi
Pae
Paevälja
Priisle
Seli
Sikupilli
Sõjamäe
Tondiraba
Uuslinn
Väo
Ülemiste
Kadaka
Mustamäe
Siili
Sääse
Laagri
Pääsküla
Kivimäe
Vana- Mustamäe
Hiiu
Nõmme
Rahumäe
Liiva
Männiku
Raudalu
Iru
Kose
Kloostrimetsa
Lepiku
Laiaküla
Maarjamäe
Merivälja
Mähe
Pirita
Kalamaja
Karjamaa
Kelmiküla
Kopli
Merimetsa
Paljassaare
Pelgulinna
Pelguranna
Sitsi
x
x
x
x
x
0:08
x
x
x
x
0:15
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
0:11
0:22
x
x
0:04
0:22
0:25
0:12
x
0:04
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
0:27
x
x
x
x
x
x
0:12
0:06
0:09
0:15
0:13
0:03
0:09
0:10
0:06
0:13
0:03
0:19
0:16
0:12
0:15
0:25
0:21
0:19
0:21
0:18
0:15
0:13
0:12
0:15
0:16
0:16
0:15
0:19
0:22
0:19
0:15
0:19
0:19
0:15
0:10
0:13
0:09
0:18
0:15
0:16
0:13
0:16
0:15
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
0:12
x
x
x
x
x
x
21
x
x
x
x
x
0:25
x
x
0:27
x
x
x
x
0:28
0:28
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
0:11
0:20
0:05
x
0:19
x
0:14
0:24
0:24
0:16
0:13
0:12
0:19
0:18
0:10
0:18
0:15
0:13
0:21
0:12
0:18
0:15
0:10
0:10
0:27
0:22
0:21
0:19
0:18
0:16
0:13
0:13
0:16
0:18
0:21
0:18
0:19
0:22
0:21
0:13
0:19
0:19
0:13
0:04
0:07
0:03
0:12
0:10
0:12
0:06
0:10
0:09
x
x
x
x
x
0:17
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
0:18
0:23
x
x
0:08
x
x
0:13
x
0:13
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
0:24
x
0:20
x
0:28
x
0:29
x
x
0:10
0:07
0:07
0:13
0:12
0:03
0:12
0:09
0:07
0:15
0:06
0:19
0:18
0:12
0:13
0:27
0:22
0:19
0:21
0:18
0:15
0:13
0:12
0:15
0:16
0:15
0:13
0:16
0:21
0:18
0:12
0:18
0:18
0:12
0:09
0:12
0:07
0:16
0:12
0:15
0:10
0:13
0:13
Ühendusaeg asumitega, saabumine terminali 08:30
Sitsi
Pelgulinna
Merimetsa
Kelmiküla
Kalamaja
Mähe
Maarjamäe
Lepiku
Kose
Raudalu
Liiva
Nõmme
Vana- Mustamäe
Pääsküla
Sääse
Mustamäe
Ülemiste
Uuslinn
Sõjamäe
Seli
Paevälja
Mustakivi
Laagna
Kurepõllu
Tondi
Järve
Veerenni
Autobussijaama sõitmiseks kuluv
aeg
saabumine kell 8:30
Tõnismäe
Tatari
Sibulaküla
Balti jaama sõitmiseks kuluv aeg
saabumine kell 8:30
Raua
Maakri
Kompassi
Ülemistele sõitmiseks kuluv aeg
saabumine kell 8:30
Vanalinn
Kassisaba
Juhkentali
Õismäe
Veskimetsa
Rocca al Mare
Mäeküla
Kakumäe
Astangu
0:00
0:14
0:28
0:43
0:57
Joonis 4. Sõiduaeg ühistranspordiga terminalide ja asumite vahel
22
1:12
1:26
1:40
Ühendusaeg asumitega, lahkumine terminalist 18:00
Sitsi
Pelgulinna
Merimetsa
Kelmiküla
Kalamaja
Mähe
Maarjamäe
Lepiku
Kose
Raudalu
Liiva
Nõmme
Vana-…
Pääsküla
Sääse
Mustamäe
Ülemiste
Uuslinn
Sõjamäe
Seli
Paevälja
Mustakivi
Laagna
Kurepõllu
Tondi
Autobussijaamast sõitmiseks
kuluv aeg
lahkumine kell 18.00
Järve
Veerenni
Tõnismäe
Balti jaamast sõitmiseks kulv aeg
lahkumine kell 18:00
Tatari
Sibulaküla
Raua
Maakri
Ülemistelt sõitmiseks kuluv aeg
Kompassi
Vanalinn
Kassisaba
Juhkentali
Õismäe
Veskimetsa
Rocca al Mare
Mäeküla
Kakumäe
Astangu
0:00
0:14
0:28
0:43
Joonis 5. Sõiduaeg ühistranspordiga terminalide ja asumite vahel
23
0:57
1:12
1:26
Sitsi
Pelgulinna
Merimetsa
Kelmiküla
Kalamaja
Jalgsi autobussijaama
Mähe
Maarjamäe
Jalgsi Balti jaama
Lepiku
Kose
Jalgsi Ülemistele
(raadius 2km)
Raudalu
Liiva
Nõmme
Vana- Mustamäe
Pääsküla
Sääse
Mustamäe
Ülemiste
Uuslinn
Sõjamäe
Seli
Paevälja
Mustakivi
Laagna
Kurepõllu
Tondi
Järve
Veerenni
Tõnismäe
Tatari
Sibulaküla
Raua
Maakri
Kompassi
Vanalinn
Kassisaba
Juhkentali
Õismäe
Veskimetsa
Rocca al Mare
Mäeküla
Kakumäe
Astangu
0:00:00
0:07:12
0:14:24
0:21:36
0:28:48
Joonis 6. Ühendusaeg jalgsiliikumisel terminalide ja asumite vahel (vahekaugus kuni 2 km)
24
0:36:00
Sitsi
Pelgulinna
Merimetsa
Kelmiküla
Kalamaja
Mähe
Maarjamäe
Lepiku
Kose
Raudalu
Liiva
Nõmme
Vana- Mustamäe
Pääsküla
Sääse
Mustamäe
Ülemiste
Uuslinn
Sõjamäe
Seli
Paevälja
Mustakivi
Autoga autobussijaama
Autoga Balti jaama
Laagna
Kurepõllu
Tondi
Autoga Ülemistele
Järve
Veerenni
Tõnismäe
Tatari
Sibulaküla
Raua
Maakri
Kompassi
Vanalinn
Kassisaba
Juhkentali
Õismäe
Veskimetsa
Rocca al Mare
Mäeküla
Kakumäe
Astangu
0:00:00
0:07:12
0:14:24
0:21:36
Joonis 7. Ühendusaeg autoga liikumisel terminalide ja asumite vahel
25
0:28:48
0:36:00
Sitsi
Pelgulinna
Merimetsa
Kelmiküla
Kalamaja
Mähe
Maarjamäe
Rattaga
autobussijaama
Lepiku
Kose
Rattaga Balti Jaama
Raudalu
Liiva
Nõmme
Rattaga Ülemistele
(raadius 5km)
Vana- Mustamäe
Pääsküla
Sääse
Mustamäe
Ülemiste
Uuslinn
Sõjamäe
Seli
Paevälja
Mustakivi
Laagna
Kurepõllu
Tondi
Järve
Veerenni
Tõnismäe
Tatari
Sibulaküla
Raua
Maakri
Kompassi
Vanalinn
Kassisaba
Juhkentali
Õismäe
Veskimetsa
Rocca al Mare
Mäeküla
Kakumäe
Astangu
0:00:00
0:14:24
0:28:48
0:43:12
Joonis 8. Ühendusaeg jalgrattaga liikumisel terminalide ja asumite vahel (vahekaugus kuni 5 km)
26
On tõenäoline, et terminali kasutavad ka Tallinna lähialade elanikud, tehes seda kas Harju
maakonnaliinide bussidega (millised enamuses väljuvad Balti jaamast, kuid pealeistumine ja
väljumine on mitmete liinide puhul võimalikud ka marsruudil), jalgsi, jalgrattaga või autoga. Tallinna
lähialade elanike ühenduste ajad alljärgnevalt:
Ühendusaeg ühistranspordiga (hh:min)
Saabumisaeg terminali 8:30
AutobussiÜlemiste
Balti jaam
jaam
Asum
Viimsi
Maardu
Loo
Jüri
Peetri
Saue
Tabasalu
Keila
1:12
1:11
0:50
0:46
0:33
1:15
1:05
1:14
1:08
0:59
0:44
0:40
0:31
1:22
1:04
1:29
1:00
1:11
0:59
0:47
0:41
0:49
0:40
0:50
Lahkumisaeg terminalist kell 18:00
AutobussiÜlemiste
Balti jaam
jaam
0:53
0:57
0:38
0:46
0:37
0:49
0:43
0:52
1:13
1:11
0:54
0:32
0:27
1:16
0:41
1:15
0:56
1:14
0:43
0:36
0:28
1:20
0:45
1:29
Lisaks on nimetatud asumitest mõnedesse terminalidesse võimalik liikuda ka jalgsi, jalgrattaga ja
kõigist ka autoga. Jalgsikäigu maksimaalseks pikkuseks on võetud 2 km, jalgrattaga liikumise puhul 5
km.
Asum
Viimsi
Maardu
Loo
Jüri
Peetri
Saue
Tabasalu
Keila
Jalgsi
x
x
x
x
x
x
x
x
Ülemiste
Jalgrattaga
x
x
x
x
0:24
x
x
x
Balti jaam
Autoga
0:24
0:25
0:15
0:16
0:07
0:34
0:28
0:42
Jalgsi
x
x
x
x
x
x
x
x
Jalgrattaga
x
x
x
x
x
x
x
x
Autobussijaam
Autoga
0:24
0:28
0:21
0:22
0:15
0:33
0:22
0:37
Jalgsi
x
x
x
x
x
x
x
x
Jalgrattaga
x
x
x
x
0:27
x
x
x
Autoga
0:22
0:24
0:16
0:16
0:09
0:34
0:25
0:39
Käesolevas peatükis toodud ühendusaegu on kasutatud järgmises peatükis teostatud terminalide
reisijatekäibe prognoosimisel. See tähendab seda, et mitme variantse sisenemise või väljumise
(näiteks rongist) peatuskoha valikul on valitud see, millise kaudu on liikumine asumisse/asumist kõige
lühem.
27
Ühendusaeg Harjumaaga,
sõiduauto
Keila
Tabasalu
Saue
Autoga Autobussijaama
Peetri
Jüri
Autoga Balti jaama
Loo
Autoga Ülemistele
Maardu
Viimsi
0:00
0:07
0:14
0:21
0:28
0:36
0:43
0:50
Ühendusaeg Harjumaa, buss
saabumine kell 08:30
Keila
Autobussijaama sõitmiseks kuluv
aeg
saabumine kell 8:30
Tabasalu
Saue
Peetri
Balti jaama sõitmiseks kuluv aeg
saabumine kell 8:30
Jüri
Loo
Ülemistele sõitmiseks kuluv aeg
saabumine kell 8:30
Maardu
Viimsi
0:00
0:14
0:28
0:43
0:57
1:12
1:26
Ühendusaeg Harjumaa, buss
Keila
Autobussijaamast sõitmiseks
kuluv aeg
lahkumine kell 18.00
Tabasalu
Saue
Peetri
Balti jaamast sõitmiseks kulv aeg
Jüri
Loo
Ülemistelt sõitmiseks kuluv aeg
Maardu
Viimsi
0:00
0:14
0:28
0:43
0:57
1:12
1:26
1:40
Joonis 9. Ühendusajad Tallinna lähiasumite ja terminalide vahel
28
Ülemiste terminali reisijate arvu prognoos
Prognoosi metoodika
Erinevate algandmete põhjal prognoositud bussireisijate, rongireisijate, laevareisijate ja
lennureisijate arvude alusel on prognoositud ka planeeritava Tallinna Ülemiste
ühistransporditerminali kasutajamahud. Prognoos on koostatud aastateks 2015, 2020 ja 2025.
Prognoos on koostatud kolmes stsenaariumis: pessimistlik, keskmine ja optimistlik.
Prognoosi koostamisel kasutatud meetodi puhul on väiksema eksponentsiaalse silumise konstandi w
korral aegrea viimane väärtus väiksema kaaluga, varasemad väärtused suurema kaaluga. Suurema w
korral on varasemad väärtused väiksema kaaluga. Väiksema trendi silumiskonstandi v väärtuse korral
on hilisem trendikomponent väiksema kaaluga, varasemad trendi komponendi väärtused suurema
kaaluga. Suurema v korral on suurema kaaluga hilisemad trendi väärtused. Prognoos on tuleviku
väärtuste tõenäosuslik arvutamine või kirjeldus ning eesmärgiks on vähendada ebamäärasust
erinevate ostuste vastuvõtmisel. Kahjuks ei ole võimalik ebamäärasust kaotada ning teatud risk
prognoosimisel säilib. Seega antakse prognoosimisel üldine hinnang tulevaste tingimuste kohta
teatud ajahetkel ning mineviku andmete põhjal, erinevaid trende jälgides, koostatakse prognoosid
erinevateks stsenaariumiteks (pessimistlik, keskmine ja optimistlik).
Ülemiste transporditerminali reisijate arvu prognoosimisel on eeldatud, et leidub seos inimeste
minevikus teostatud reiside andmete ning tulevikus tehtavate reiside vahel. Lennu-, rongi-, laeva-, ja
bussireisijate statistika põhjal on prognoositud tõenäolisi Ülemiste transporditerminali läbivate
inimeste arvu. Variandi 1 puhul on välja toodud erinevate liikumisviiside tabelid eraldi, variantide 2 ja
3 korral on erinevate liikumisviiside reisijate prognoositud arvud koondtabelites.
Variant 1 tabelites kajastuvad erinevate liikumisviiside prognoositud reisijate arvud aastas. Variantide
2 ja 3 prognooside tulemuste koondtabelites on välja toodud planeeritava terminali võimalik
kasutajate arv aastas, kuus, päevas ning hinnangulisel tipuhetkel. Koondtabelites on reisijate mahud
välja toodud iga liikumisviis eraldi, kuid ka üldise hinnangu saamiseks arvestatud eri liikumisviiside
mahud kokku. Vaid tipuhetke liikumisviiside mahte ei ole ühendatud, kuna liikumisviiside tipuhetk ei
pruugi kokku langeda.
Variantide (alternatiivsete lahenduste) 2 ja 3 peamine erinevus seisneb selles, et variandi 2 korral on
eeldatud, et ka olemasolev maaliinide bussijaam paikneb Ülemiste terminalis, variandi 3 korral see nii
ei ole, bussijaam jääb oma olemasolevasse asukohta Lastekodu, Odra ja Juhkentali tänavate
piirkonnas, kuid maaliinide bussid teevad peatuse Ülemiste terminali lähipiirkonnas, võimaldades
ümberistumist terminali läbivatele ühissõidukitele.
29
Variant 0: Olemasolev olukord
Lennureisijate arvu prognoos
Aasta Pessimistlik
Keskmine
Optimistlik
2015
2016
2017
2018
2019
2 315 866
2 381 672
2 443 529
2 499 820
2 549 355
2 844 196
3 024 443
3 193 875
3 348 058
3 483 739
3 372 526
3 667 214
3 944 220
4 196 296
4 418 123
2020
2021
2022
2023
2024
2 591 460
2 625 986
2 653 262
2 673 991
2 689 124
3 599 068
3 693 638
3 768 348
3 825 127
3 866 576
4 606 676
4 761 289
4 883 433
4 976 263
5 044 029
2025
2 699 717
3 895 591
5 091 465
Rongireisijate arvu prognoos
Aasta Pessimistlik
Keskmine
Optimistlik
2015
2016
2017
2018
2019
4 887 204
4 847 381
4 807 559
4 767 736
4 727 914
5 020 408
5 021 814
5 023 219
5 024 625
5 026 030
5 454 077
5 531 874
5 609 672
5 687 470
5 765 267
2020
2021
2022
2023
2024
4 688 091
4 648 268
4 608 446
4 568 623
4 528 801
5 027 435
5 028 841
5 030 246
5 031 651
5 033 057
5 843 065
5 920 863
5 998 661
6 076 458
6 154 256
2025
4 488 978
5 034 462
6 232 054
Vanasadama reisijate arvu prognoos
Aasta Pessimistlik
Keskmine
Optimistlik
2015
2016
2017
2018
2019
8 670 921
8 649 804
8 628 687
8 607 570
8 586 453
9 027 185
9 101 793
9 176 400
9 251 007
9 325 615
9 036 975
9 276 532
9 516 089
9 755 646
9 995 204
2020
2021
2022
2023
2024
8 565 336
8 544 219
8 523 102
8 501 985
8 480 868
9 400 222
9 474 830
9 549 437
9 624 045
9 698 652
10 234 761
10 474 318
10 713 875
10 953 432
11 192 989
2025
8 459 751
9 773 260
11 432 546
30
Harjumaa bussireisijad (Balti jaam)
(avalik+ kommerts)
Aasta Pessimistlik
Keskmine
Optimistlik
2015
2016
2017
2018
2019
824 131
814 672
805 212
795 753
786 293
838 966
845 699
852 432
859 166
865 899
852 151
867 565
882 979
898 393
913 807
2020
2021
2022
2023
2024
776 834
767 375
757 915
748 456
738 996
872 633
879 366
886 100
892 833
899 567
929 222
944 636
960 050
975 464
990 878
Bussireisijate arvu prognoos (autobussijaam)
Aasta
Pessimistlik
Keskmine
Optimistlik
2015
2016
2017
2018
2019
4 753 709
4 699 146
4 644 583
4 590 020
4 535 457
5 610 265
5 655 292
5 700 320
5 745 347
5 790 375
5 967 351
6 075 291
6 183 230
6 291 170
6 399 110
2020
2021
2022
2023
2024
4 480 893
4 426 330
4 371 767
4 317 204
4 262 641
5 835 402
5 880 429
5 925 457
5 970 484
6 015 512
6 507 050
6 614 990
6 722 929
6 830 869
6 938 809
2025
4 208 078
6 060 539
7 046 749
31
Variant nr 2:
Ülemiste ühistransporditerminal seob kõik ühistranspordi liigid.
Selle variandi puhul eeldatakse, et ka olemasolev maaliinide bussijaam paikneb Ülemiste terminalis.
Terminali kasutajad aastal 2015 V:2
Aastas
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Harjumaa bussiliinid
Rail Baltic
Kokku
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Kuus
Päevas
Pessimistlik
347 380
4 753 709
1 466 161
791 537
518 052
x
28 948
396 142
122 180
65 961
43 171
x
965
13 205
4 073
2 199
1 439
x
7 876 839
656 403
21 880
Keskmine
426 629
5 610 265
1 506 123
812 659
527 377
x
35 552
467 522
125 510
67 722
43 948
x
1 185
15 584
4 184
2 257
1 465
x
8 883 052
740 254
24 675
Optimistlik
505 879
5 967 351
1 636 223
844 740
535 665
x
42 157
497 279
136 352
70 395
44 639
x
1 405
16 576
4 545
2 346
1 488
x
9 489 858
790 821
26 361
32
Tipuhetkel
96
1 320
407
220
144
x
119
1 558
418
226
146
x
141
1 658
455
235
149
x
Aastas
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Kuus
Päevas Tipuhetkel
Pessimistlik
388 719
4 480 893
1 406 427
785 217
488 321
x
32 393
373 408
117 202
65 435
40 693
x
1 080
12 447
3 907
2 181
1 356
x
7 549 577
629 131
20 971
Keskmine
539 860
5 835 402
1 508 231
824 734
548 540
x
44 988
486 283
125 686
68 728
45 712
x
1 500
16 209
4 190
2 291
1 524
x
9 580 859
798 405
26 613
Optimistlik
691 001
6 507 050
1 752 920
948 696
584 112
x
57 583
542 254
146 077
79 058
48 676
x
1 919
18 075
4 869
2 635
1 623
x
10 483 779
873 648
29 122
33
108
1 245
391
218
136
x
150
1 621
419
229
152
X
192
1 808
487
264
162
x
Aastas
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Kuus
Päevas Tipuhetkel
Pessimistlik
404 957
4 208 078
1 346 693
778 896
458 590
306 330
33 746
350 673
112 224
64 908
38 216
25 528
1 125
11 689
3 741
2 164
1 274
851
7 503 545
625 295
20 843
Keskmine
584 339
6 060 539
1 510 339
836 808
569 704
382 913
48 695
505 045
125 862
69 734
47 475
31 909
1 623
16 835
4 195
2 324
1 583
1 064
9 944 642
828 720
27 624
Optimistlik
763 720
7 046 749
1 869 616
1 052 652
632 559
459 496
63 643
587 229
155 801
87 721
52 713
38 291
2 121
19 574
5 193
2 924
1 757
1 276
11 824 791
985 399
32 847
34
112
1 169
374
216
127
170
162
1 683
420
232
158
213
212
1 957
519
292
176
255
Variant nr 3:
Ülemiste ühistransporditerminal seob osad ühistranspordi liigid
Selle variandi puhul on eelduseks see, et maaliinide bussijaam jääb oma olemasolevasse
asukohta Lastekodu/Odra tänavas. Ülemiste terminali hakkab siiski kasutama ca kümnendik
bussijaama kasutajatest.
Aastas
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Kuus
Päevas
Pessimistlik
347 380
475 371
1 466 161
791 537
518 052
x
28 948
39 614
122 180
65 961
43 171
x
965
1 320
4 073
2 199
1 439
x
3 598 501
299 875
9 996
Keskmine
426 629
561 026
1 506 123
812 659
527 377
x
35 552
46 752
125 510
67 722
43 948
x
1 185
1 558
4 184
2 257
1 465
x
3 833 814
319 485
10 649
Optimistlik
505 879
596 735
1 636 223
844 740
535 665
x
42 157
49 728
136 352
70 395
44 639
x
1 405
1 658
4 545
2 346
1 488
x
4 119 242
343 270
11 442
35
Tipuhetkel
96
132
407
220
144
x
119
156
418
226
146
x
141
166
455
235
149
x
Aastas
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Harjumaa avalikud +kommerts
Rail Baltic
Kokku
Kuus
Päevas
Tipuhetkel
Pessimistlik
388 719
448 089
1 406 427
785 217
488 321
x
32 393
37 341
117 202
65 435
40 693
x
1 080
1 245
3 907
2 181
1 356
x
3 516 773
293 064
9 769
Keskmine
539 860
583 540
1 508 231
824 734
548 540
44 988
48 628
125 686
68 728
45 712
1 500
1 621
4 190
2 291
1 524
150
162
419
229
152
x
x
x
x
4 328 997
360 750
12 025
Optimistlik
691 001
650 705
1 752 920
948 696
584 112
x
57 583
54 225
146 077
79 058
48 676
x
1 919
1 808
4 869
2 635
1 623
x
4 627 434
385 619
12 854
36
108
124
391
218
136
x
192
181
487
264
162
x
Aastas
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Rail Baltic
Kokku
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Harjumaa avalikud+ kommerts
Rail Baltic
Kokku
Lennureisijaid
Bussireisijaid
Rongireisijaid
Sadama reisijad
Harjumaa avalikud +kommerts
Rail Baltic
Kokku
Kuus
Päevas
Pessimistlik
404 957
420 808
1 346 693
778 896
458 590
306 330
33 746
35 067
112 224
64 908
38 216
25 528
1 125
1 169
3 741
2 164
1 274
851
3 716 275
309 690
10 323
Keskmine
584 339
606 054
1 510 339
836 808
569 704
382 913
48 695
50 504
125 862
69 734
47 475
31 909
1 623
1 683
4 195
2 324
1 583
1 064
4 490 156
374 180
12 473
Optimistlik
763 720
704 675
1 869 616
1 052 652
632 559
459 496
63 643
58 723
155 801
87 721
52 713
38 291
2 121
1 957
5 193
2 924
1 757
1 276
5 482 717
456 893
15 230
37
Tipuhetkel
112
117
374
216
127
170
162
168
420
232
158
213
212
196
519
292
176
255
Ümberistumiste prognoos Ülemiste terminali kasutuselevõtul
Terminali otstarbekuse ja lhenduse hindamisel omab olulist tähtsust see, kui palju hakkab
terminalis toimuma ümberistumisi ühelt transpordiliigilt teisele. Just see on erinevaid
transpordiliike ühendava ja ladusat ümberistumist võimaldava terminali loomise peamine
argument.
Alljärgnevalt on prognoositud kahe erineva variandina (V:1 - maaliinide bussijaam Ülemiste
terminalis ja V:2 - bussijaam jääb olemasolevasse asukohta) ümberistumiste võimalikke
mahte ööpäevas, keskmise arengustsenaariumi korral.
Sellise arvutuse aluseks on
transpordiliikidele suundumisel.
prognoositud
reisijate
Prognoositud transpordiliikide kasutuse modaaljaotus.
VARIANT 1:
Autoga
Linnabussiga
Maaliinide bussiga
Trammiga
Rongiga
Jalgsi
Autoga
Linnabussiga
Maaliinide bussiga
Trammiga
Rongiga
Jalgsi
Autoga
Linnabussiga
Maaliinide bussiga
Trammiga
Rongiga
Jalgsi
Lennureisijad
2010
50%
1%
6%
28%
15%
0,4%
100%
Bussireisijad
2015
2010
30%
27%
13%
14%
30%
30%
10%
11%
15%
17%
2%
1%
100%
100%
Rongireisijad
2015
2010
7%
8%
25%
26%
55%
50%
5%
7%
3%
5%
5%
4%
100%
100%
2015
60%
1%
5%
20%
14%
0,4%
100%
2025
47%
1%
7%
29%
16%
0,4%
100%
2025
24%
15%
30%
12%
18%
1%
100%
2025
8%
26%
47%
8%
7%
4%
100%
38
modaaljaotust
erinevatele
Autoga
Linnabussiga
Maaliinide bussiga
Trammiga
Rongiga
Jalgsi
Autoga
Linnabussiga
Maaliinide bussiga
Trammiga
Rongiga
Jalgsi
Autoga
Linnabussiga
Maaliinide bussiga
Trammiga
Rongiga
Jalgsi
Laevareisijad
2015
2010
2025
40%
41%
41%
5%
6%
7%
15%
13%
11%
5%
8%
10%
10%
13%
15%
25%
19%
16%
100%
100%
100%
Harjumaa bussireisijad
2015
2010
2025
30%
27%
24%
13%
14%
15%
30%
30%
30%
10%
11%
12%
15%
17%
18%
2%
1%
1%
100%
100%
100%
Rail Baltic
2015
2010
2025
X
X
30%
X
X
13%
X
X
40%
X
X
10%
X
X
3%
X
X
4%
0%
0%
100%
VARIANT 2:
Autoga
Linnabussiga
Maaliinide bussiga
Trammiga
Rongiga
Jalgsi
Autoga
Linnabussiga
Maaliinide bussiga
Trammiga
Rongiga
Lennureisijad
2015
2020
60%
51%
1%
1%
5%
5%
20%
28%
14%
15%
0,4%
0,4%
100%
100%
Bussireisijad
2015
2020
30%
30%
15%
17%
30%
30%
10%
9%
13%
12%
2025
50%
1%
4%
29%
16%
0,4%
100%
2025
31%
18%
30%
8%
11%
39
Jalgsi
Autoga
Linnabussiga
Maaliinide bussiga
Trammiga
Rongiga
Jalgsi
Autoga
Linnabussiga
Maaliinide bussiga
Trammiga
Rongiga
Jalgsi
Autoga
Linnabussiga
Maaliinide bussiga
Trammiga
Rongiga
Jalgsi
Autoga
Linnabussiga
Maaliinide bussiga
Trammiga
Rongiga
Jalgsi
2%
100%
2%
2%
100%
100%
Rongireisijad
2015
2020
2025
13%
12%
11%
25%
26%
26%
41%
40%
40%
12%
13%
14%
5%
6%
7%
4%
3%
2%
100%
100%
100%
Laevareisijad
2015
2020
2025
41%
41%
41%
5%
7%
7%
11%
10%
9%
7%
9%
10%
11%
13%
15%
25%
20%
18%
100%
100%
100%
2015
2020
2025
30%
30%
31%
15%
17%
18%
30%
30%
30%
10%
9%
8%
13%
12%
11%
2%
2%
2%
100%
100%
100%
Rail Baltic
2015
2020
2025
X
X
40%
X
X
12%
X
X
15%
X
X
16%
X
X
15%
X
X
2%
0%
0%
100%
Toodud jaotusest ja prognoositud reisijate arvust lähtuvalt on järgnevates tabelites esitatud
arvutustulemused selle kohta,kui palju reisijaid keskmise arengustsenaariumi põhjal
kasutaks erinevaid transpordiliike ümberistumiseks termnalide.
40
VARIANT 1
REISIJATE ARV PÄEVAS, keskmine prognoosistsenaarium
Lennureisijad
2015
2020
Autoga
711
750
Linnabussiga
14
15
Maa- ja kaugliinide bussiga
57
90
Trammiga
232
420
Rongiga
166
225
Jalgsi
5
6
Kokku päevas
1185
1506
Bussireisijaid
2015
2020
Autoga
4675
4377
Linnabussiga
2026
2269
4675
4863
Trammiga
1558
1783
Rongiga
2338
2756
Jalgsi
312
162
Kokku päevas
15584
16209
Rongireisijaid
2015
2020
Autoga
293
335
Linnabussiga
1046
1089
2301
2095
Trammiga
209
293
Rongiga
126
209
Jalgsi
209
168
Kokku päevas
4184
4190
Sadam
2015
2020
Autoga
903
939
Linnabussiga
113
137
339
298
Trammiga
113
183
Rongiga
226
298
Jalgsi
564
435
Kokku päevas
2257
2291
Harjumaa bussid
2015
2020
Autoga
439
411
Linnabussiga
190
213
439
457
Trammiga
146
168
41
2025
763
16
114
471
260
6
1630
2025
4040
2525
5050
2020
3030
168
16835
2025
336
1091
1972
336
294
168
4195
2025
953
163
256
232
349
372
2324
2025
380
237
475
190
Rongiga
Jalgsi
Kokku päevas
220
29
1465
Rail Baltic
2015
Autoga
X
Linnabussiga
X
X
Trammiga
X
Rongiga
X
Jalgsi
X
Kokku päevas
X
259
15
1524
285
16
1583
2020
X
X
X
X
X
X
X
2025
319
138
425
106
32
43
1064
VARIANT 2:
Reisijate arv PÄEVAS, keskmine prognoosistsenaarium
Lennureisijad
2015
2020
Autoga
711
765
Linnabussiga
14
15
57
75
Trammiga
232
420
Rongiga
166
225
Jalgsi
5
6
Kokku päevas
1185
1506
Bussireisijaid
2015
2020
Autoga
468
486
Linnabussiga
234
276
468
486
Trammiga
156
146
Rongiga
203
195
Jalgsi
31
32
Kokku päevas
1558
1621
Rongireisijaid
2015
2020
Autoga
544
503
Linnabussiga
1046
1089
1715
1676
Trammiga
502
545
Rongiga
209
251
Jalgsi
167
126
42
2025
812
16
65
471
260
6
1630
2025
522
303
505
135
185
34
1683
2025
461
1091
1678
587
294
84
Kokku päevas
4184
Sadama liiklus
2015
Autoga
926
Linnabussiga
113
248
Trammiga
158
Rongiga
248
Jalgsi
564
Kokku päevas
2257
Harjumaa bussid
2015
Autoga
439
Linnabussiga
220
439
Trammiga
146
Rongiga
190
Jalgsi
29
Kokku päevas
1465
Rail Baltic
2015
Autoga
X
Linnabussiga
X
X
Trammiga
X
Rongiga
X
Jalgsi
X
Kokku päevas
X
4190
4195
2020
939
160
229
206
298
458
2291
2025
953
163
209
232
349
418
2324
2020
457
259
457
137
183
30
1524
2025
491
285
475
127
174
32
1583
2020
X
X
X
X
X
X
X
2025
425
128
160
170
160
21
1064
43
Kokkuvõte
Teostatud prognoosiarvutustest selguvad järgmised olulised momendid:
1. Terminali kasutusele avaldab suurimat mõju just maaliinide bussijaama paiknemine. Kui
bussijaam viia üle Ülemiste terminali, siis suurendab see peaaegu kolmekordselt reisijate
arvu terminalis.
2. Üksikutest transpordiliikidest ongi suurima tähtsusega reisijate arvu jaoks bussireisijad, eriti
maaliinide bussijaama kasutajad, millele järgnevad rongireisijad (nii tänane Elektriraudtee kui
Edelaraudtee + rahvusvahelised liinid).
3. Reisijate Tallinna
llinna sisene ja lähiala reisisihtide jagunemisel ja eelistusel Balti Jaama ja Ülemiste
terminali vahel saab üldjoontes eraldada IdaIda ja Lääne-Tallinna.
Tallinna. Esimeste jaoks on enamasti
soodsam Ülemiste, teiste jaoks pigem Balti Jaam. See väide peab mõistagi paika
pai olemasoleva
ühistranspordikorralduse puhul ning autosõitjate jaoks (joonis 12). Ülemiste terminali ja
olemasoleva bussijaama erinevused on marginaalsed, kuid ümberistumise võimalused
eelkõige raudtee ja lennuliikluse jaoks on Ülemistes siiski mõnevõrra soodsamad.
12 000 000
Pessimistlik
Keskmine
10 000 000
Optimistlik
8 000 000
6 000 000
4 000 000
2 000 000
0
V:2
V:3
V:2
2015
V:3
2020
Joonis 10. Reisijate arvud aastas Ülemiste terminalis variantide 2 ja 3 korral.
44
V:2
V:3
2025
12 000 000
10 000 000
8 000 000
Rail Baltic
6 000 000
Sadama reisijad
Lennureisijaid
4 000 000
Rongireisijaid
2 000 000
Bussireisijaid
0
V:2
V:3
2015
V:2
V:3
V:2
2020
V:3
2025
Joonis 11. Reisijate aastase arvu jagunemine keskmise arengustsenaariumi korral variantide 2 ja 3
puhul Ülemiste terminalis.
Joonis 12. Soodsama terminalii valik Tallinna asumite lõikes Balti Jaama ja Ülemiste terminali vahel.
45

Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Transkrypt

Podobne dokumenty

Eesti Post manitses koeraomanikke